veebruar 2011

Mõeldes vannidele ning ufodele mis end ei pese kunagi.:3

Sinuga koos olen ma kõikvõimas! Ja nüüd võin ma kõva häälega õelda, et \” Ma armastan Sind! \” tegu on siiksi armastusega teisest silmapilgust.

täna korjasin ma ei rohkem ega vähem kui 800 kilo tomateid. Varsti saan ma juba professionaalseks tomatikorjajaks. Mitte, et ma eriti uhke olen aga palk on hea ja aus.  Kuigi, üle makstud!   tegelikult oli plaanis mul teha blogi ajaloo pikim sissekanne aga ma jätan selle mingiks muuks päevaks. Ja kas pole imelik, et mida

Ma tantsin rõõmust hiimalaja tippus ning mõtlen vaid sulle. Sulle mu neiu.  

Teen sulle pai.

Kallele mõeldes.

These city lights will never be as beautiful as your eyes.

naljakas kuidas kolme inimese telefoniäratused võivad kooris äratada.  Ja keegi ei teinud teist nägugi vahva aga kell on kuus läbi ja täna on pühapäev ja meie läheme tööle. Elu on hernes.  

See on mu hing mis igatseb sind!

aitäh, esimeste sammude eest. Tegelikult, tähendas see mulle päris palju kuigi me rääkisime vaid pinnapealset juttu. Märtsis oleks saanud aasta mitterääkimisest. Mis valesti, see uuesti, mis seal ikka! Mina poleks seda ilmselgelt teinud. Poleks suutnud, poleks julgenud. Kui nüüd tunnistada, mina olin poolel teel  alla andmas. Ilmselgelt oleksingi su msn-i nime edasi vaadanud, sinu näoraamatuga