Blogi

Mulle isiklikult tundub, et Paul Herbert on meiega rohkem aega veetnud kui ainult viis päeva. Ma ei tea, asi on vist selles, et kõik on kuidagi LIIGAGI rahulik. Enne koju jõudmist kartsin ma meeletult, et ärkamine hakkab olema tunniste vahedega  ja ilmselt ei lase ta meil  öösiti kordagi silmi kinni panna- aga võta näpust. Ainuke

Varem oli asjad niimoodu, et kui keegi toppis jälle oma lastest pilte üles, tekkis mul alatihti küsimus \” MIKS?\”. Kahjuks olen nüüd üks nendest, sest oma laps on ju see maailma armsaim olevus, keda tahaks iga sekund nuusutada ja katsuda, musitada ja paitada või lihtsalt jäädagi imetlema.

Kui ma varem lihtsalt jälestasin haiglaid, nüüd ma lausa vihkan neid, Ma veetsin haiglas täpselt viis päeva, tundus küll nagu see oleks olnud terve igavik. Vahel tuli tahtmine isegi oksendada ja nutta vaheldumisi, päriselt!

Kõik algas sellest, kui ma tundsin, kuidas mu aluspüksid läksid hetkega märjaks. Alguses ei tahtnud üldse uskuda, et kas tõesti on midagi toimumas, aga kui ma olin juba üle tunni rätiku peal istunud, sain ma kinnituse. Tõesti nirises. Nii ma olin oma kolm tundi, istusin vaikselt, üritasin ka veidi magada. Nelja aeg otsustasin ma Hendriku

Mind on viimastel päevadel tabanud kõige ehtsamad unehäired, ma ärkan kas iga tunni  või iga 1,5 tunni tagant, mis tähendab ka omakorda seda, et leian end päris tihti lakke vaatamast. Ilmselgelt on tingitud see ärevusest ja ootamisest, sest nagu teada, Paul, vana sindrinahk, on läinud üle .Ehk talle tõesti meeldib mu kõhus nii väga olla

Ma tean, et teen ennatlikke järeldusi ning teise tähtajani on jäänud  veel kaks päeva, aga ma siiski tunnen end üpris nördinult. Olen teda  päris pikalt oodanud ning ma poleks eales arvanud, et lõpp saab olema nii piinarikkalikult vastik.  Just see ootamine ootamise otsa. Ausalt, ma lihtsalt enam ei jaksa. Jumal hoitku veel selle eest kui

Ma tean, et Paul ei ole veel sündinudki,ega see mind enam eriti ei morjenda(sest ega ta tulemata ei jää ja tema teine tähtaeg on vaid paari päeva kaugusel), aga  ristivanemad on talle juba välja valitud..Tegelikult tegime selle otsuse juba pool aastat tagasi, sest minu kindel soov oli/on Paul ära ristida. Pean tunnistama, et Hendrik puikles

Olin kolm päeva vaevelnud peavalu käes mitte lihtsalt tavalise peavalu käes, vaid sellise lõikava ja see ei andnud kordagi järele, öösisti magada ei saanud, päeval midagi teha ei saanud  ja kui saingi natukene magada, ärkasin ma sada korda hullema peavaluga. Viimasel öösel ma lausa nutsin, sest ma ei kannatanud seda enam välja. Hommikuti panin külma